Argaaniaõli – keskkondliku, kultuurilise ja sotsiaalmajandusliku kaaluga ilutoode

Argaaniaõli revolutsioon – nii on kirjeldatud kunagi üksnes Marokos tuntud väärtusliku taimeõli kasutusleviku laienemist globaalses ilutööstuses. Eksootilist päritolu ja võõrapärase nimega argaaniaõli on ilmselt puudutanud ka nende teadvust, kes ilumaailma uusimate trendidega kursis ei ole. Põhjuseid tasub otsida argaaniaõli kui tõeliselt rikkaliku koostisega taimeõli avastamisest, kasutamisest ja laialdasest reklaamimisest maailma väiksemate ja suuremate kosmeetikatootjate poolt. Mida aga mõnikord ei teata, on tõsiasi, et lisaks kiiduväärt nahka ja juukseid hooldavatele omadustele on argaaniaõlil ka märksa laiemad sotsiaalmajanduslikud, kultuurilised ja keskkondlikud mõjud.

Argaaniaõli kahtlemata väärib neid ülivõrdeid, mida tema kohta kasutatakse. Rikkalik rasvhapeteprofiil ning skvalaani- ja antioksüdantidesisaldus annavad kinnitust õli mõjusatest pehmendavatest ja vananemisvastastest omadustest. Neil põhjustel ongi õli omandanud ülemaailmselt ühe kõige hinnalisema iluõli staatuse. Kui Läänemaailmale on argaaniaõli siiski võrdlemisi uus nähtus, olles tuntust kogunud viimase 20 aasta jooksul, siis marokolaste hõimuühiskondadel on see taimesaadus traditsiooniliselt olnud auväärsel kohal nii toiduvalmistamise kui naha ravitsemise kultuuris.

arganoil

Argaaniaõli. Allikas: Med-Health

ARGAANIAPUUDE KESKKONDLIK JA SOTSIAALMAJANDUSLIK TÄHENDUS

Argaaniaõli on olnud eksklusiivselt Maroko toode, kuna puud (Argania spinosa), mille viljadest õli toodetakse, kasvavad üksnes Edela-Maroko kõrbealadel. Argaaniapuudel on oluline keskkondlik tähendus: nad on justkui „roheline kardin“, mis aitab olemasolevat keskkondlikku tasakaalu (veevarusid ja mulla kooslust) säilitada ning edasist kõrbestumist vältida. Lisaks looduskeskkonna säilitamisele on argaaniapuudel aga ka märkimisväärne sotsiaalmajanduslik mõju. Mõnede andmete kohaselt sõltub üle 90% berberite (Maroko kohalike) elatisest just argaaniapuudest – lisaks õlile pakuvad puud oma värskete lehtede näol toitu berberite kitsedele; mulda rikastavad ja varju pakkuvad omadused võimaldavad aga kohalikel aastaringselt olulist toiduainet – otra – kasvatada. Seega on mõistetav, miks berberid on tavatsenud argaaniapuud elupuuks (’Tree of Life’) kutsuda.

argan-ecosystem

Argaaniametsad. Allikas: World Agroforestry Centre

Kui õli tootmine ja odra kasvatamine argaaniapuude elu ei ohusta, siis kitsede ulatuslik lehtede nosimine (kuni massilise puu otsa ronimiseni) mõjub puudele kurnavalt. Argaaniametsade kõige eksistentsiaalsemaks ohuks on aga ulatuslik raie. Nimelt on kohalikud läbi aegade argaaniapuid ka ehitus- ja küttematerjalina kasutanud. Veel 1990ndatel oli argaaniametsade hävimine tõenäoline perspektiiv, kuivõrd iga-aastaselt vähenesid argaaniametsad 600 hektari võrra ning probleemi konteksti asetades võib öelda, et vähem kui sajandi jooksul oli kadunud enam kui kolmandik argaaniametsadest. Tänu otsustavale tegevusele on aga suudetud negatiivset stsenaariumi pidurdada ning selles mängib võtmerolli just argaaniaõli tootmine.

goats

Kitsed argaaniapuu otsas. Allikas: The Guardian

KUIDAS ARGAANIAÕLI TOODETAKSE?

Õli valmistatakse (enamasti puu otsast maha kukkunud) argaaniaviljadest. Esmalt viljad kuivatatakse, seejärel eraldatakse viljast pähkel ning sellest omakorda tuum. Viimast pressides saadaksegi kätte väärtuslik argaaniaõli. Õli tootmise kõrvalproduktina tekkivat tihket pastat müüakse Marokos kosmeetikatootena. Pähklikoori kasutatakse küttematerjalina ning vilja söödav osa läheb kohalike farmiloomade toitmiseks. Niisiis kasutatakse argaaniaõli tootmise kõik kõrvalproduktid ära.

grinding the argan kernels

Argaaniaõli tootmine traditsioonilisel meetodil. Allikas: Argan Export Company

ARGAANIAMETSADE PÄÄSTMINE JA NAISÜHISTUTE LOOMINE

Nagu öeldud, ei mõju argaaniaõli tootmine puudele koormavalt, vaid vastupidi: kui pakkuda kohalikele võimalust õli tootmisest ja müügist tulu teenida, hoiduvad nad argaaniapuude maha raiumisest. 1990ndate lõpus algatatigi sääraste motiividega tegevustepakett ning üheks selle valdkonna eestvedajaks sai Zoubida Charrouf, Mohammed V Ülikooli keemiaprofessor ning Albaytar Assotsiatsiooni president. Charrouf’i eesmärk oli ühitada kultuurilised ja keskkonnaalased eesmärgid sotsiaalmajanduslikega: säilitada looduskeskkonnale nõnda vajalik argaaniametsade kooslus, millel on ühtlasi märgiline tähendus marokolaste kultuuriajaloos, samal ajal sellest juba niigi kasulikust teost ka majanduslikult võites.

Charrouf_argan_co_op

Zoubida Charrouf. Allikas: Morocco On The Move

Charrouf algatas uuringuprojekti eesmärgiga välja selgitada argaaniaõli tootmise potentsiaalsed keskkondlikud, kultuurilised ja sotsiaalmajanduslikud mõjud. Uuring, mille rahastajaks oli IDRC*, selgus, et argaaniaõlil oma unikaalsete kosmeetiliste ja kulinaarsete omadustega on võtmetähtsus säilitamaks argaaniametsasid ühelt poolt ning võimustamaks berberi naisi teiselt poolt. Uuringurahastuse toel tegeles Charrouf ühtlasi argaaniaõli tootmisviiside ning vastava valdkonna ärijuhtimise võimaluste arendamisega. Alates 1990. aastate lõpust on Marokos loodud ligikaudu 50 argaaniaõli tootmisega tegelevat ühistut – paljud nendest asutas Charrouf. 1998. aastast alates kuulub argaaniamets ka Unesco Biosfääri kaitseala koosseisu ning praegu ülemaailmselt tuntud ja hinnatud argaaniaõli on rahvusvaheliselt sertifitseeritud PGI (Protected Geographical Indication) toode. PGI on Euroopa Liidu sertifitseerimissüsteem ning argaaniaõli on esimene Aafrika toode, millele nimetatud tiitel omistatud on.

ARGAANIAÕLI FEMINISTLIK TÄHENDUS

Niisiis on nn. argaaniaõli revolutsioon olnud produktiivne mitmes mõttes: see on aidanud säilitada unikaalseid argaaniametsi ning pakkunud märkimisväärselt suuremaid sissetulekuid kohalikele marokolastele. Õli tootvatesse ühistutesse kuuluvad liikmed teenivad nüüd keskmiselt 6 eurot päevas ehk ligikaudu 10 korda enam kui aastaid tagasi. Lisaks keskkondlikele ja majanduslikele boonustele on argaaniaõlil ka feministlik tähendus. Nimelt töötavad argaaniaõliühistutes üksnes naised. Naised, kellel enne ühistutes töötamist puudus nii sissetulek kui haridus ning seega ka iseseisvus. Nagu öeldud, siis IDRC rahastatud ja Charrouf’i läbiviidud projekti üheks eesmärgiks oligi lisaks muule ka kohalike naiste võimustamine – sissetulekute ja hariduse võimaldamise teel naiste sotsiaalmajandusliku staatuse tõstmine.

berber_women_producing_argan_oil

Argaaniaõli tootmine naisühistus. Allikas: The Guardian.

Enne naisühistute loomist toodeti argaaniaõli väikestes perefirmades, kus tööde jaotus naiste emantsipatsiooni ei soosinud. Naine tegeles lihtsa füüsilise tööga (korjas argaaniaviljad ning pressis õli) ning tema meessoost pereliige (abikaasa või vend) otsustas, millise kanali kaudu õli rahaks või vahetuskaubaks muuta. Naiste toonane roll ei eeldanud mõistagi ka hariduse vajalikkust ning lisaks võimetusele otsustada õli turustamise küsimuses jäid naised tihtipeale kõrvale ka muudes peresisestes otsustusprotsessides. Praegused ühistud võimaldavad aga naistele nii haridus- ja tervishoiuteenuseid kui ka sealse ühiskonna tähenduses märkimisväärseid sissetulekuid (kuupalk kuni 250 eurot + aastaboonused). Finantsiline iseseisvus võimaldab naistel ise otsustada, kuidas nad oma tulusid kulutavad – see omakorda on muutnud naiste staatust pere- ning ühiskonnas.

„Minu elu on tõesti muutunud. Varem oli nii, et ma ei saanud isegi kodust lahkuda. Nüüd teenin ma ise oma sissetuleku ning saan lapsed kooli saata.“ Tamanar’i ühistusse kuuluv marokolanna.

„Ühistusse kuulumine vabastas mind kurnavatest kodutöödest. Nüüd õpin ma lugema ja kirjutama ning olen õppinud, kuidas tagada argaaniaõli kvaliteeti. Ühistu on muutnud mind iseseisvamaks. Mul on olnud võimalus külastada ka teiste provintside ühistuid. Olen näinud, kuidas teised minusugused tüdrukud ja naised on omandanud võimaluse kujundada oma saatust ning liikuda edasi, luues näiteks oma enese ühistuid.“ Taitmani ühistusse kuuluv marokolanna.

Paraku tuleb nentida, et ka praegune süsteem ei ole täiuslik – pikalt marginaliseeritud ja ilma hariduseta naisi võidakse kohalike meeste ja rahvusvaheliste ettevõtete poolt endiselt ekspluateerida. Nii Charrouf kui mitmete sotsiaalselt vastutustundlike ettevõtete esindajad on siinkohal rõhutanud ühistutes töötavate naiste harimise vajalikkust. „Vaja on küllaldaselt koolitusi. Kui nad on koolitatud, siis see toimib. Kui mitte, leiavad nad end taas abikaasa, isa või ühistu presidendi poolt juhituna, ning sel moel saavad nad väga vähe kasu“, selgitas Charrouf. Seega, kuigi kaasaegne ühistutesüsteem ei ole täiuslik, tuleb siiski rõhutada, et on astutud märkimisväärne samm edasi – ajalooliselt nn naiste tööna nähtud argaaniaõli tootmine hakkab viimaks ometi kohalikele naistele väärilist tasu pakkuma ning senist patriarhaalset võimutasakaalu kõigutama.

*IDRC (International Development Research Centre) – Kanada valitsuse loodud organisatsioon, mis rahastab arengumaades läbiviidavaid uuringuid soodustamaks nende riikide mitmekülgset arengut, vähendamaks vaesust ning algatamaks suurejoonelisi positiivseid muutusi.

Kasutatud allikad:

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s