Põhjalikult päikesekaitsest

Päikesehooaeg on alanud ja seoses sellega tekib vajadus päikesekaitsevahendite järgi. Poelettidele on paiskunud lai valik päikesekaitsekreeme, -õlisid ja muid vahendeid. Kostub järjest rohkem väiteid, et paljud päikesekaitsetooted teevad kasu asemel hoopis kahju. Samuti võime leida infot selle kohta, et päikese eest aitavad kaitsta ka looduslikud õlid. Lisaks väidetakse, et päikese eest pole ülepea vaja nahka kaitsta..Kuidas selles arvamustetulvas enda jaoks õige valik teha?

Esmalt tuleks öelda, et päikesekiirgus ei ole meie nahale läbinisti kahjulik – päikesega kokkupuutumise tõttu toodab meie organism D-vitamiini. Viimane aitab imenduda kaltsiumil, mis on vajalik luude ja hammaste heaks terviseks. D-vitamiin on väga vajalik meie organismi normaalseks toimimiseks, kuna ta toetab immuunsüsteemi, hoiab närvide, südame ja lihaste tervist. Siinkohal on aga oluline märkida, et D-vitamiini tootmiseks ei pea päikese käes viibima kaua, vaid vastupidi. Saamaks kätte vajaliku koguse D-vitamiini piisab sellest, kui katmata näo ja kätega viibida päikese käes ligikaudu 15 min päevas. Kauem ilma kaitsva vahendita päikese käes viibimine võib põhjustada juba kasu asemel kahju.

MIKS PÄIKE MEIE NAHKA KAHJUSTAB?

 

uvauvb
Joonis 1. UVA- ja UVB-kiired. 

On olemas kolme tüüpi ultraviolettkiiri:

¤ UVC – kõige lühema lainepikkusega kiired. Lühikese lainepikkuse tõttu need kiired tavaliselt ei läbi Maa osoonikihti ja seega ei jõua meie nahani, olles võimetud seda kahjustama. Seetõttu päikesekaitse seisukohalt ei ole UVC kiired probleemiks;

¤ UVB – pisut pikema lainepikkusega kiired ja võivad läbida nahka, kuid mitte väga sügavalt. UVB kiired vastutavad selle eest, et nahk päevitub või põleb. Pikaajaline UVB kiirtega kokkupuude võib järsult kiirendada naha vananemisprotsessi, muutes naha õhukeseks ja kortsuliseks;

¤ UVA – kõige pikema lainepikkusega UV-kiired, mis seega võivad läbida nahka sügavalt. Joonis 1 illustreerib seda, kuidas kõnealused kiired suudavad tungida märksa sügavamale nahka kui päikesepõletust tekitavad UVB-kiired. Puudutades naha sügavamaid sfääre, võivad UVA-kiired põhjustada rakulisi muutusi, mis omakorda võivad viia nahavähini. UVA-kiired on ka põhiliseks fotovananemise põhjustajaks, kortsude ja nn. „päikeselaikude“ tekitajaks.

Seega on äärmiselt oluline kasutada päikesekaitsevahendit, mis pakub kaitset nii UVB- kui UVA-kiirte eest. Paraku on tõsi see, et paljud poodides müügil olevatest päikesekreemidest kaitsevad ainult UVB-kiirte ehk tuntava päikesepõletuse eest (mida määratleb SPF-number), kuid ohtlikumate UVA-kiirte eest mitte.

KUIDAS ERINEVAT TÜÜPI PÄIKESEKAITSEVAHENDID TOIMIVAD?

On olemas kaht tüüpi päikesekaitset pakkuvaid aineid: (1) füüsikalised ehk mineraalsed ning (2) keemilised. 

Joonis 2. Füüsikaliste ja keemiliste päikesekaitsevahendite toimemehhanism. 


MINERAALIDEGA e. FÜÜSIKALISED PÄIKESEKAITSEVAHENDID põhinevad naturaalsetel mineraalidel (tsink- ja titaandioksiid). Need moodustavad nahale kaitsva kihi, mis blokeerib ja peegeldab kahjulikud UV-kiired nahalt eemale. Mineraalsed päikeseblokaatorid kaitsevad nii UVB kui UVA kiirte eest. Seda tüüpi kaitsevahendid on nii ohutumad kui ka mõjusamad kui keemilised, kuna erinevalt viimastest ei imendu mineraalsed blokaatorid nahka, vaid jäävad naha pinnale – seega on allergiate oht minimaalne ning kaitsev kiht aitab mõjusalt päikesekiiri peegeldada.

KEMIKAALIDEGA PÄIKESEKAITSEVAHENDID põhinevad sünteetilistel kemikaalidel, nt Benzophenone – oxybenzone, dioxybenzoe, PABA ja PABA estrid – ethyl dihydroxy propyl PAB, glyceryl PABA, p-aminobenzoic acid, Salicylate, Avobenzone jt. Kõnealused kaitsevahendid ei peegelda päikesekiiri nahalt eemale nagu füüsikalised, kuid takistavad siiski kiirte nahka tungimist ja naha kahjustamist. Paraku on seda tüüpi kaitsevahendid vastuolulisemad, kuna kemikaalid ise võivad kergesti nahka ja vereringesse imenduda, nahaärritusi, allergilisi reaktsioone ja mitmeid teisi potentsiaalseid vaevusi põhjustada. Irooniline on asjaolu, et mitmed päikesekaitsevahendina määratletud sünteetilised kemikaalid on ise kantserogeensete omadustega ehk võimalikud vähitekitajad.

Kui eelistad siiski kemikaalidega päikesekaitsevahendit kasutada, veendu, et toode kaitseks kindlasti ka UVA-kiirte eest. Kasutades vaid UVB-kiirte vastu kaitset pakkuvat toodet võib ekslikult jääda mulje, justkui nahk on kaitstud, sest päikesepõletust ju ei teki – see võib soodustada pikaajalisemat päikese käes viibimist ning seega ka tugevamat ohtlike UVA-kiirtega kokkupuudet. See võib ka olla üks nendest põhjustest, miks teatud päikesekaitsekreemide kasutamise ja nahavähi vahel seoseid on avastatud.

On tõendeid selle kohta, et just sellistes piirkondades, kus kemikaalidega päikesekaitsevahendeid on intensiivselt propageeritud, on melanoomi esinemissagedus tõusnud. Näiteks Queensland’i kohta on välja toodud, et tegemist on paigaga, kus melanoomi esinemine inimese kohta on üks maailma kõrgemaid ning kemikaalidega päikeseblokaatoreid on seal tugevalt propageeritud ja kasutatud (Garland, Cedric F., et al. Could sunscreens increase melanoma risk? American Journal of Public Health, Vol. 82, No. 4, April 1992, pp. 614-15). Paljud meedikud ja teadlased on arvanud, et kemikaale sisaldavad päikesekaitsevahendid ei pruugi olla hea valik. On selgitatud, et säärased tooted aitavad vältida küll päikesepõletust, kuid ei ole teaduslikku tõestust selle kohta, et need kaitseksid nahavähi eest (Garland, C.F., et al. “Could sunscreens increase melanoma risk?” American Journal of Public Health, 1992; 82(4): 614-615).

Kuidas on aga looduslike õlidega – kas piisaks nendest, et oma nahka kahjulike UV-kiirte eest kaitsta? On küll välja toodud, et mõningatel naturaalsetel õlidel on omadus nahka päikesepõletuse eest kaitsta ehk neile võiks omistada teatud madala SPF-numbri. Sellistena on nimetatud näiteks makadaamiapähkli-, jojoobi-, avokaado- ja viinamarjaseemneõli. Teisalt on õlide päikesekaitsefaktorid niivõrd madalad ning seega ei saa neid piisava abivahendina määratleda. Lisaks, kui nad võivad mingil määral kaitsta tuntava päikesepõletuse ehk UVB-kiirte eest, siis ohtlikumaid UVA-kiiri õlid ei peata. Kui satud päikese kätte hommikul või õhtul ja vaid natukeseks ajaks, võib õlidest kindlasti kasu olla. Need pakuvad kerget kaitset päikesekiirte eest, samas hooldavad ja niisutavad nahka. Otseselt päevitamise ajal peaks aga kindlasti kasutama tugevamatoimelist mineraalset päikesekaitsevahendit.

Ohutut päikese nautimist!

 

 

Valik efektiivseid ja ohutuid looduslikke suvetooteid (mineraalsed päikesekaitsekreemid, juustesse jäetavad palsamid, nahaärrituste leevendajad jm) Gaia Looduskosmeetika e-poes.

12 kommentaari “Põhjalikult päikesekaitsest

  1. Nii kasulik postitus. Just otsin endale sobivat looduslikku päiksekaitset ja mõtlesin, et kas ainult õli kasutades võib randa päikese kätte minna, sest nii palju olen lugenud viimasel ajal loosuslike õlide SPF-st. Aga tundub, et sellest ikka ei piisa. Kahju.
    Aga väga väga asjalik lugemine, Aitäh:)

    Ootan alati suure huviga teie blogi uusi postitusi!

  2. Jutust lähtub, et looduslike õlide toime on piisav, kui viibida päikese käes hommikul või õhtul ja lühikest aega. Kui kaua ja mis ajal päevast võib aga mineraalidega päikesekaitsekreemi kasutades päikese käes viibida? Peamine põhjus päikese nautimiseks on ju saada jumekas nahk. Kuidas kaitsekreemi kasutamine mõjutab jume saavutamise protsessi pikkust ja püsivust.

    1. Tere, Veronika! Looduslikud õlid aitavad vähesel määral kaitsta päikesepõletuse eest (blokeerivad osa UVB kiirtest), kuid need ei pruugi kaitsta UVA kiirte eest. Hommikul ja õhtul ei ole päikesekiirgus nii intensiivne, seetõttu võib siis õlidest vähesel määral abi olla.
      Mineraalidega päikesekaitsekreemid on parimaks, ohutuimaks ja enim kaitset pakkuvateks vahenditeks, kuna aitavad blokeerida nii UVB kui UVA kiiri. Kuna päikesekiirgus on kõige intsensiivsem vahemikus 10 – 15, soovitatakse tihti selles vahemikus päikese käes viibimist üldse vältida. Kui aga siiski päikese käes olla, pakuvad parimat kaitset mineraalidega päikesekreemid.
      Seega mineraalidega päikesekaitsekreeme võib kasutada igal ajal ja sellest, kui kaua siis päikese käes tohib olla, oli juttu ka käesolevas postituses. Ehk tuleb jälgida SPF numbrit ja arvestada omaenda naha loomulikku kaitsevõimet (loe täpsemalt ülevalt poolt). SPF numbrit ja naha oma kaitsevõimeaega korrutades saadakse number, mis tähendabki minutites aega, mil selle konkreetse kreemiga SIna päikese käes tohid olla. Kui see aeg on möödas ja väljas soovitakse edasi olla, tuleb kreemi juurde manustada.
      Muidugi pikendab päikesekaitsekreemi kasutamine naha päevitumisprotsesso. See on nii seetõttu, et kui nahka läbib päikesekiirgus, hakkavad nahas paiknevad rakud melanotsüüdid tootma tumedat pigmenti – melaniini, mille toimel nahk päevitubki. See on naha loomulik kaitsereaktsioon. Mineraalne päikesekaitsekreem peegeldab aga suure osa või enamuse kiirtest nahalt eemale ja seega kiired nahka ei läbi ja melaniini ei toodeta nii palju. Ilma päikesekaitsekreemideta päevitamine ja seeläbi liigne naharakkude häirimine võib aga lõpuks viia melanoomi tekkeni. Lisaks see, et ilma kaitsekreemita võib tekkida päikesepõletus. Kasutades kaitsekreemi tuleb päevitus küll aeglasemalt, kuid see on tervislikum ja võib-olla lõppkokkuvõttes ka kauem püsiv.

  3. Paar viga on kah sees artiklis: Kiired ise ei ole lühikesed, ega pikad. Juttu on kiirte lainepikkustest.

    1. Tere, Kaili. Enne artikli viimast osa (“Soovitusi naha kaitsmiseks päikese eest”) on kaks lõiku õlide teemal, sealhulgas ka näiteid õlidest, millele on päiksekaitsefaktor omistatud.

Leave a reply to Gaia Tühista vastus